j

Mida kirjutatakse Jooksja juubelinumbris?

Jooksja sünnipäevanumbri juhatab sisse kaanepersoon, 14-aastane Luna-Aleksandra Lagoda. Möödunud suvel eakaaslaste seas 10 000 meetri jooksus mitteametliku maailma tippmargi püstitanud tüdruk rääkis, et tal meeldib väga joosta ja eriti meeldib võistelda. Treener Harry Lemberg kavandab Luna-Aleksandra ettevalmistust pikaajalise sihiga, et hoolealune suudaks täiskasvanuna konkureerida kõrgete kohtade pärast rahvusvahelisel areenil. Teismeealise talendi treenimise üle arutleb  jooksuprofessor Ants Nurmekivi.

Juubelinumber pühendab rohkesti tähelepanu kümne aasta kestel Jooksja esikaant kaunistanud oma ala tippudele ja harrastajatele. Meenutame, mida nad rääkisid esikaaneloo intervjuus ja huvitume nende edasise käekäigu üle.

Pikemalt käsitleb ajakiri ka praeguste Eesti paremate kestusjooksjate tegemisi. Kolmandat korda olümpiale rühkiv Tiidrek Nurme räägib isikliku rekordi uuendamisest Hannoveri maratonil. 3000 meetri takistusjooksu Eesti rekordimees Kaur Kivistik ja meie kiireim 800 meetri jooksja Rasmus Kisel lahkavad ettevalmistuse muudatusi. 1500 m jooksu Eesti rekordinaine Liina Tšernov selgitab, kuidas tahab end proovile panna 3000 meetri takistusjooksus ja 5000 meetri jooksus.

Jooksuelamusi kogu eluks

Jooksusõber unistab, et keha võimaldaks lemmiktegevusest pikka aega rõõmu tunda. Kuidas püsida seeniorideklassi jõudes trimmis, selle üle arutlevad enda kogemuse põhjal Liliana Torn, Villu Zirnask ja Priit Simson.

Mehhiko põlisrahvaste, jooksjaks sündinud tarahumarade juures kogetut kirjeldab Leivo Sepp. Maratonijooksu ajal üle elatust vestavad kolm meest, kes möödunud aastal läbisid sajanda maratoni.

Treeningurubriigis kirjeldab jooksuprofessor Ants Nurmekivi lõdvestumisviise. Olümpiamängude hõbemedalimehe ja maailmameistri Heiki Nabiga edukat koostööd teinud Aleksander Jairus räägib, kuidas harjutada targalt ja tasakaalukalt. Mismoodi treener saab mõjutada spordihuvi, selle üle arutleb spordipsühholoog Külliki Taylor.

Kergejõustikutreener Jaanus Kriisk nendib seisukohavõtus, et õigesti jooksmine on paljude spordialade alus. Püsiautor Taisi Kõiv heidab pilgu Idla Eesti Seltsi naisvõimlejate treeningule, kus ka jooksusammul on oma osa. Püsiautor Kadri Kütt proovis, mis koormuse annab süvaveeaeroobika. Seda võib ühendada ka vesijooksuga.

Rõõm eneseületamisest ja eesmärgi täitmisest

Ujumisoskus on eluliselt tarvilik. Kuidas ületada veehirmu, mis võib ujuma õppijat alguses takistada? Kris Leinatamm ja Liis Puidak räägivad, kuidas veehirmust jagu said.

Julgustavat eeskuju pakub pikamaaujuja Teet Daaniel. Ta õppis ujuma alles 29-aastasena, aga nüüd ujub avamerel koos vaaladega. Daaniel võttis esimese eestlasena vastu väljakutse teha läbi Ocean’s Seven Challenge’i. Katsumuse jooksul tuleb ujuda ookeanides üle seitsme väina, mida seni on suutnud vaid kolmteist inimest.

Neli Viljandi meest tegid eelmisel suvel ühise ettevõtmisena esimest korda poolpikka triatloni. Hammas läks verele: kõik seadsid eesmärgi läbida täispikk triatlon Ironman Tallinn, et saada nn plekkmehest raudmeheks.

Swedbanki harrastussportlased räägivad, mis on neid innustanud korrapäraselt harjutama ja samm-sammult paremaks saama. Harrastajale võib eduelamuse anda ka toimetulek orienteerumisrajal. Alustada sobib päevakutel, mida ajakirjas tutvustame.

Tippsportlase suuremaid eesmärke on pääs olümpiamängudele. Suure sihiga rassivad Eesti aerutamise koondise liikmed, süstasõitja Kaspar Sula ning kanuusõitjad Joosep Karlson ja Deniss Tihhomirov.

Ülipikamaajooksjast püsiautor Aet Kiisla kirjutab, mismoodi keto toitumine organismi ja sportlikku sooritusvõimet võib mõjutada. Maratonijooksjast püsiautor Silja Jürs käsitleb võistlusperioodi toiduvalikut ja söömist.