Jooksja_esi_nr1_2019

 

Värske Jooksja on taas jooksusõprade lugemislaual

2019. aasta esimese Jooksja esikaanepersoon laskesuusataja Regina Oja teeb oma sportlasetee säravaimat hooaega, mida tõestavad esimesed punktikohad maailmakarikasarja etappidel. Laskesuusatajate perest pärit olümpialootus teab, et enne kui ei õnnestu kõike märke lasketiirus tabada, pole mõtet kõrgetest kohtadest unistada.

Samuti sel talvel maailmakarikasarjas elu parimaid tulemusi näidanud murdmaasuusataja Karel Tammjärv tegi arenguhüppe tänu julgetele uuendustele treeningutel. Seefeldis algavatel maailmameistrivõistlustel ihkab ta absoluutsele tipule veel lähemale jõuda.

Mis suunas liigub Eesti kesk- ja pikamaajooks, selle üle arutasid ajakirja Jooksja kutsel seitse treenerit. Vestlusringis koorus välja mitu väärt ettepanekut, mille teoks tegemine elavdaks kestusjooksu.

Eesti vastupidavusspordi arengusse on juba olulise jälje jätnud Tallinna Maraton. Missugust majanduslikku kasu on iga aastaga üha rohkem välismaalasi osalema meelitav Baltikumi suurim rahvaspordiüritus toonud, saate lugeda Jooksjast.

Jooksjaid innustavad mitmed stiimulid

Esimest korda Keenias harjutanud Karel Hussar tahab kõvasti higi valada, et Eesti kestusjooksu paremikuga esikohtade pärast konkureerida.

Töö kõrvalt harjutav harrastusjooksja Minna Kuslap tunneb rõõmu, kui suudab võisteldes endast kõik välja panna.

Olga Andrejeva ja Taavi Tamburi abielus lööb vahel ka välku, aga lõpuks jõuvad nad ikka üksmeelele, sest neid liidab jooksukirg.

Äsja poolmaratoni Euroopa rekordi püstitanud Šveitsi imejooksja Julien Wanders elab suure osa ajast Keenias, sest ainult nii on võimalik parimal moel valmistuda aafriklastega võidu jooksmiseks.

Pikemad lood ilmuvad ka meestest, kes hindavad võitu iseenda üle. Mullu saja-aastaseks saanud Eesti Vabariigi auks sada maratoni jooksnud Meelis Koskaru avab enda pöörase tembu tagamaid. Miami Beachi jooksuhullu Kaareni tegemisi käis Ameerikas oma silmaga uudistamas Kadri Kütt.

Kas vastupidavusala sportlane võib tulla Eesti aasta sportlaseks? Jooksja kolumnist Priit Pullerits leiab, et see on väga raske.

Kuidas sportimist ja igapäevaelu paremini siduda?

Bioloogiliste rütmide tähtsusest nii igapäevases elus kui ka sportimises kirjutab jooksuprofessor Ants Nurmekivi. Sportimises on olulised ajalised rütmid päev, nädal, kuu ja aasta.

Treeningukoormuse suurenedes tuleb jälgida, kas organism saab toitaineid sama piisavalt nagu varem või tuleks hakata tarbima ka toidulisandit. Mida toidulisandeid valides arvesse võtta, sellest kirjutab Silja Jürs.

Kuidas ema ja isa saavad lapse spordihuvi toetada ja süvendada? Mis võib tekitada lapses sportimise suhtes vastumeelsust ja kuidas seda ületada? Vastuseid otsib spordipsühholoog Külliki Taylor.

Eesti kõigi aegade paremate maratonijooksjate hulka kuuluv lapsevanem Toomas Tarm soovitab emadel ja isadel innustada oma järeltulijaid kooli jalgsi minema või rattaga sõitma, kui koolitee on paari kilomeetri pikkune.

Kui ainult jooksust jääb väheks

Rubriigis „Inspireerides liikuma” saab sõna tantsuõpetaja Karmen Ong, kelle suur kirg on Argentina tango.

Mis on movement-treening? Seda käis proovimas Taisi Kõiv. Aprillis peetav Võhandu maraton on nagu aerutajate Mount Everest. Kes ei karda paadisõitu, tehku elamusterohkel üritusel kaasa!

Jooksja palvel proovisid harrastajad joosta naastudega Icebugi jalatsitega, sportida Crafti riideid kandes ja Suunto spordikella kasutades. Mida nad uut varustust katsetades kogesid, võite lugeda värskest ajakirjast.