Mida kirjutatakse Jooksja septembrinumbris?

Jooksja septembrinumbri kaanepersoon on Eesti jooksuparemikku kuuluv Kaisa Kukk, kes ihkab võita medalit Tallinna Maratonil. Kaisa päevi täidavad treeningud, palgatöö Politsei- ja Piirivalveametis, kaheksa-aastase poja Sten Eriku kasvatamine. 34-aastase naise suur eesmärk on uuendada maratonijooksu isiklikku rekordit 2:45.29, mida treener Urmas Randma peab hea treeningurütmi järgimise korral hoolealusele jõukohaseks.

Kuidas valmis maratonirada Eesti pealinnas, sellest rääkisid rahvusvahelise litsentsiga rajamõõtja, endine tippmaratoonar Hugh Jones Suurbritanniast ja tema siinne partner Karen Aau Spordiürituste Korraldamise Klubist.

Eesmärk tõusta rahvusvahelisel tasemel kõrgemale

Tiidrek Nurmet ja Kaur Kivistikku juhendav Mark Misch peab lugu koostööst, kus nii treener kui ka sportlane austavad üldinimlikke väärtusi ega sea sporditulemust elu põhiküsimustest tähtsamaks. See koostöö toodab edu: nii Nurme kui ka Kivistik uuendasid tänavu oma tippmarke (Kivistik ühtlasi ka Eesti rekordit) ja valmistuvad praegu septembri lõpus Dohas peetavateks maailmameistrivõistlusteks.

Euroopa paremikus on kanda kinnitanud Eesti parim maastikurattur Peeter Pruus, kes pälvis möödunud suvel Vana Maailma meistrivõistlustel pronksi. Pruus annab eeskuju ka mitmekülgsusega, tänavustel maanteeratturite grupisõidu Eesti meistrivõistlustel lõpetas ta teisena.

Samm-sammult rahvusvahelisele tipptasemele rühkiv triatleet Kirill Kotšegarov tegi pärast vaimu kurnanud vigastusperioodi hea etteaste täispikas triatlonis Kalmaris. Jüri Käeni hoolealune loodab hooajale ilusa punkti panna Barcelona Ironmanil.

Rahvusvaheline tiitlivõistlus läks hästi korda Tammemäede perel – Timmo võitis rogaini maailmameistrivõistlustel koos Rain Seepõlluga kulla, tema õed Piibe ja Marie Tammemäe vastavalt naiste klassis koos Eleri Hirve ja naisjuunioride seas koos Emily Raudkeppiga hõbeda. Nende sportlikkusele panid aluse isa ja ema, kes lapsi orienteeruma viisid.

Jahtides isiklikke rekordeid ja naudingut

Kesk- ja pikamaajooksu taseme tõstmiseks teist aastat järjest korraldatud Eesti Staadionijooksude sari elavdas jooksusporti ja paljud osalejad püstitasid isiklikke rekordeid. Selle sarja teise etapiga mälestati teenekat kergejõustikutreenerit ja spordipedagoogi Olav Karikoske, kelle sünnist möödus 5. juunil sada aastat. Õpilased meenutavad, mis jälje Karikosk Eesti jooksusporti jättis.

400 meetri jooksus Eesti meistriks kroonitud Helin Meier on ere näide, et kodumaises konkurentsis on võimalik edukalt kaasa rääkida ka töö kõrvalt harjutades. Oluliseks peab Epp Maasiku hoolealune jooksu ja pingutamise nautimist. Sama meelt on jooksuringkonnas teineteise armastuse leidnud Raido Mitt ja Marion Tibar.

Nii treeningul kui ka võistlusel pingutades saadavat heaolu väärtustab Timmo Jeret. Möödunud suvel võitis jalgratturina rahvusvahelisel tasemel võistelnud pärnakas Eesti meistri tiitli poolpikas triatlonis.

Pika sammu arenguredelil astusid noorjooksjad Kalev Hõlpus, Hardy Kaska ja Anete Randma, kes võitsid eakaaslaste Eesti meistrivõistlustel mitu medalit.

Liikudes tervise heaks

Rubriigis „Inspireerides liikuma” saab sõna tulest ja veest läbi käinud René Meimer. 16. septembril 70-aastaseks saav mees on tänu hingejõule ja sportlikule visadusele paranenud rasketest vigastustest. Oma elu spordile pühendanud mehe moto on Soome spordifilosoofi Lauri Pihkala mõte: „Me ei lakka liikumast seetõttu, et vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast!”

Suvi oli paras aeg panna oma liikumisenergia ja tahtejõud proovile uutel katsumustel. Lennart Komp kirjeldab, mis ootas osalejaid Pitka retkel.

Mis riistapuu on ElliptiGO? Ameerika Ühendriikides jooksutreeningute asendamiseks kavandatud ja kokku pandud ElliptiGO rattaga sõites saab jäljendada jooksuliigutusi ja säästa liigeseid põrutusest. Esimesed kaks ElliptiGO-t tõi Eestisse seenioride maailmameister 1500 m jooksus Margus Kirt, kes kasutas seda kannavigastusest paranemise ajal peamise treeninguvahendina.

Tervisekülgedel käsitletakse pöia- ja hüppeliigese vigastusi ning taastusravi. Nõu annavad doktor Mihkel Mardna ning Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudid Sirli Hinn ja Katre Lust-Mardna. Põlveoperatsioonijärgsest paranemisest ja jooksurajale naasmisest kirjutab püsiautor Tiina Säälik.

Pulleritsu jahmatas spordijuhi mõttelaad

Kolumnist Priit Pullerits oli jahmunud, kui luges Jooksja juuninumbrist Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni, rattasõidu 19-kordse Eesti meistri seisukohta, et „iga spordiala arendamise eelistus peaks olema liikumise edendamine”. Pulleritsu sõnul näitab selline hoiak allaandmist lumehelbekeste mõttelaadile.

Nõuanderubriigis kirjutatakse riietusest, jalatsitest, spordikelladest ja toitumisest.