106319551_203244227615779_2837575144009538896_n

Müügile on ilmunud ajakirja Jooksja suvenumber, mille kaanestaar on näitleja Karl-Robert Saaremäe. Tema loost on meeldiv teada saada, et spordile ja liikumisele pööravad palju tähelepanu ka teiste elualade inimesed. Näitlejate perest pärist Karl-Robert on sporditegemist alati armastanud, näiteks koolipõlves sõitis ta rattaga edasi-tagasi 20 kilomeetrit, et Sõmerul jalgpalli mängida. Samas ei ole ta võistlemist ja võitmist pidanud nii oluliseks, kuid siiski lasi ta Ööjooksu idee autoril Marko Tormil end “pehmeks” rääkida ja võtab augustis Rakveres toimuvast jooksust osa.

Lisaks Karl-Robert Saaremäe artiklile on värskes Jooksjas lugu veel ühest aktiivsest liikujast, kes tegutseb hoopis teisel alal. Nimelt kirjutab laulja Triin Lellep, kuidas ta Pariisis jalgrattaga sõidab. Ja põhjus on ka lihtne: Prantsusmaa pealinnas saab rattaga märksa kergemini hakkama kui autoga.

Kolmas isikulugu on siiski pühendatud inimesele, kes on läbi ja lõhki sportlane – endine kümnevõistleja Aivo Normak, kes hiljem ka spordiorganisaatorina silma paistnud. Tema eluviis inspireerib kindlasti Jooksja lugejaid – mida me võib-olla Normakust ei tea, et ta töötab osalise tööajaga ka Keri saarevahina.

Palju lugusid on pühendatud treeningul. Jooksutreener Harry Lemberg kirjutab põhjalikult, milliste meetodite ja kavade alusel treenida noori kesk- ja pikamaajooksjaid, Sander Jürs aga tutvustab, kuidas peaks alustama treeninguid pärast vigastust. Lisaks on veel lood sellest, kuidas treenida end aerutamismaratoniks ja triatloniks.

Kaks võistlussarja algasid tänavu koroonaviiruse tõttu ettenähtust hiljem, aga need peetakse ära ja huvilised saavadki Jooksjast teada, kus ja millal osaleda, et kaasa teha Seiklushundi või staadionijooksu sarjas.

Pikamaajooksja Heleene Tambet on käsitlenud uues Jooksjas kaht teemat, millest varem ei ole ajakiri kirjutanud – näiteks millised on tuntumad jooksjatele mõeldud taskuhääling ja mis on parim teadaolev aeg. See viimane vajab ehk pisut selgitust, et tegu pole mingi jooksuala maailmarekordiga, vaid võetakse aegu distantsidel, mis ise looduses kokku pannakse, näitena võiks tuua jooksu ümber Võrtsjärve. Jooksuteemaga haakub kindlasti ka Aet Kiisla põnev lugu neist inimestest, kes abistavad ultrajooksjaid – mis on nende roll suurtel ettevõtmistel?

Orienteerumine on ajakirjas esindatud kolme looga: kirjutatakse sõprade lõbusast orienteerumisvõistlusest, mis toimus eriolukorra nõudeid täites, Kenny Kivikas pajatab oma probleemidest kannavigastusega, mille tekitas vale jalanõu, ja samuti saame teada, et Hiiumaal on orienteerumine üks populaarsemaid spordialasid.

Triatloni rubriigis räägib Marek Antoniak oma viimaste aastate tiitlivõistlustest, aga tutvustame ka kaht kanget naistriatleeti – Anne Haug jõudis absoluutsesse tippu Hawaii Ironmani võites, kuid hoopis eriline tegija on 89-aastane Madonna Buder, nunn, kes samal ajal on maailma parim seeniortriatleet.