Vladimir Heerik: Nurme võib juba maratoni joosta


1970. aastate Eesti üks paremaid
jooksumehi Vladimir Heerik, kes osales 28. aprillil Tallinnas toimunud Eesti
maratonijooksu 100. sünnipäevale pühendatud konverentsil, ütles
Jooksuportaalile, et tema 10 000 meetri aja ümber jooksnud Tiidrek Nurme võib
selle tulemuse pealt minna juba maratoni jooksma.

Vladimir Heerik kutsuti
konverentsile ühe aukülalisena, sest ta jooksis esimese eestlasena maratoni
alla 2:20, saades 1977. aastal Klaipedas tulemuseks 2:19.57. Lõpuaeg sündis
tänu sellele, et tol ajal seati suurmeistri normiks 2:20. “40. kilomeetril küsiti
mu käest, kas tahad meistriks saada. Kui pingutad, siis saad,” rääkis Heerik.
Esimest korda üritas Heerik meistrinormi rünnata juba 1975. aastal Ašhabadis,
kus sai lõpuajaks 2:25.22. Sel ajal oli norm veel 2:25. “Toivo Koovit täitis
täpselt normi ära. Venelased sõimasid meid veel apteekriteks,” meenutas Heerik.
Aasta hiljem jooksis ta samas kohas kümnekraadise külmaga ja lumes  maratoni 2:20.32, mis andis 12. koha. Meistrinorm tõsteti selleks ajaks 2:20
peale.
Lootis Nurmelt paremat aega
Vladimir Heerik oli kindel, et
just Tiidrek Nurmest saab tema 10 000 meetri aja 29.11,5 alistaja. “Tema
kiiruse juures on see täiesti võimalik. Minu kiirus ja Nurme kiirus on nagu öö
ja päev,” võrdles Heerik. Saanud eile Jooksuportaali kaudu teada Nurme USA-s joostud
28.59,88, ütles Heerik, et lootis talt siiski veelgi paremat aega. “Selle
tulemuse pealt võib minna juba maratoni jooksma. Eestis on praegu häda selles,
et kõik ainult sörgivad ja arvavad, et see on treening. Eesti spordi on hukanud
kepikäijad ja jõusaalid,” pahandas Eesti endine tippjooksja. Ta pidas 20
minutit jooksu võrdväärseks tunni aja jõusaali treeninguga.
Tiidrek Nurme ei ole maratonile
veel mõelnud. “Usun, et olen võimeline ka seda distantsi hästi jooksma,” ütles
ta Jooksuportaalile.
10 km alla 40 minuti
Praegu peab Vladimir Heerik Tartu
jalgpalliklubi Tammeka juures massööri ametit. Mees heidab jalgpalluritele ette
nende kehva vastupidavust. “Nad ei ole esimest järkugi väärt. Kui ikka 10
kilomeetrit alla 40 minuti ei jookse, ei tasu jalgpalli mängima hakata, sest
muidu ei pea poolteist tundi platsil vastu,” rõhutas Heerik. Terve inimene on
tema sõnul võimeline ka maratoni jooksma kolme tunniga. “Üle selle ei ole enam
maratonijooksja, vaid tervisesportlane,” lisas ta. Oma viimase maratoni jooksis
Heerik siis, kui vanust üle 40, Berliinis. Varem ta Eestist välja ei saanud,
isegi sotsmaadesse mitte, sest kuulus oma väljaütlemiste pärast vene ajal musta
nimekirja juba ülikooli õppimise ajal. “Kirusin parteid ja valitsust ning
rääkisin riigivastaseid anekdoote,” põhjendas Heerik talle pandud
väljasõidukeeldu.
 Ümber Viljandi järve jooksu stardis
Praegu Vladimir Heerik aktiivselt
enam jooksmisega ei tegele. “Ei anna. Ega kisu ka. Omaaegseid tulemusi ma
nagunii ei suuda joosta. End lõhkuda pole mõtet. Parem on terve olla,” lausus 64-aastane Heerik. Ometi on ta homme, 1. mail pikkade traditsioonidega ümber Viljandi
järve jooksu stardis, mis jäänud mehe ainsaks jooksuks aastas. Järvele on ta
tiiru peale teinud oma elu ajal üle 40 korra. Kas ilma treenimata ikka kannatab
minna? “Ega seda jooksmiseks nimetada ei saa, pigem tatsumiseks, kui tunniga
läbi jooksen,” hindas Heerik enda praegust vormi.
JOOKSUPORTAAL
Foto: Ahto Jakson
Vladimir Heeriku elulugu
Vladimir Heerik sündis 27.
märtsil 1949 Vorkutas. Ta lõpetas 1968. aastal Tartu 8. keskkooli ja 1975.
aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1991. aastal
psühholoogiaosakonna.
Sportima hakkas mees 1957.
aastal. Aastatel 1972–82 tuli Heerik seitsmel korral Eesti meistriks: 10 000 m
(1981), maratonis (1982), 20 km (1979) ja 30 km maanteejooksus (1976) ning
murdmaajooksudes (1972–73 ja 1978). Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud 14
hõbedat ja 13 pronksi. 1989. aastal võitis Heerik kergejõustikuveteranide
maailmamängudel 10 000 m jooksus pronksmedali.
Aastatel 1975–80 töötas Vladimir
Heerik Kingissepa Jõu treeneri-instruktorina, 1981 Voka staadionil
ohutustehnikainsenerina, 1982–98 Tartus Tamme staadioni direktorina ja
1998–2012 Tamme staadioni administraatori ja majahoidjana. On tegutsenud ka
jalgpalliklubi Tartu Tammeka jalgpallitreeneri ja füsioterapeudina.

Allikas: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon