Vooremaa poolmaraton – imeliste vaadetega jooks sügisesse!

43070580_2200111353575358_5207840578762440704_o

„Vaated ja olustik imelised“, „Ilusate vaadetega huvitav rada“, „Kiire jooks sügisesse“ on vaid mõned hinnangud Vooremaa Poolmaratoni läbinud jooksusõpradelt.

22.septembril toimuva Vooremaa Poolmaratoni on jooksuhuvilised kindlalt leidnud ja oma kalendrisse paigutanud.

„Huvitav rada ja hea korraldus ning teenindus, on märksõnad, mille nimel korraldajad eelkõige pingutavad,“ sõnab Vooremaa poolmaratoni peakorraldaja Reine Koppel.

Kuremaa lossi eest startiv jooks läbib imeliste vaadetega sügisesel Vooremaal mitmeid Jõgevamaa tähelepanuväärseid kohti.

Kuremaa järve kaldalt algav tõus lõpeb vana tuuleveskiga. Läbi terviseradade kulgeb trass mööda Laiuse kirikust ning üle Vooremaa kõrgeima tipu – Laiuse voore. Kõrgeimat tippu ei maksa jooksjatel siiski liigselt karta, kuna tegemist on kõigest 144 m üle merepinna ulatuva künkakesega.

Vaatamata sellele on Laiuse mäele jõudes ülimalt raske hingamisrütmi säilitada. Lisaks tõusumeetritele põhjustab seda  hingemattev vaade sügisestes värvides loodusele.

Rajaäärselt tähistuselt on võimalik märgata kohta, kus on mõõdetud senine Eesti külmarekord 43,5 kraadi. Just niipalju näitas termomeeter Jõgeval 17. jaanuaril 1940. Mööda Betti Alveri majamuuseumist jõuavad jooksjad Jõgeva alevikku. Endise Jõgeva mõisakompleksi hoonete vahelt üle Pedja jõe silla paistab jooksjatele finiš Eesti Taimekasvatuse Instituudi peahoone kõrval.

„Juba esimest jooksu korraldades oli mõte lisaks huvitavale rajale anda võimalikult palju teada ka meie kodukohast,“ ütles Koppel. „Kuigi rada on vahelduva rajakattega ja mitmekesise profiiliga, joostakse siin suhteliselt kiireid aegu.“

Korraldajate sõnu kinnitavad ka kahe toimunud jooksu võiduajad. 2017 võitis Rauno Laumets ajaga 1:12:33,1 ja 2018. aastal 1:12:58,4. Maraton 100 analüüsi tulemusel on isiklike rekordite püstitamisel Vooremaa Poolmaraton väiksemate jooksude kategoorias esikolmikus. Eelkõige võimaldab mõõdistatud raja kiiresti läbida valdavalt langev ja kõvakattega raja teine pool.

Kõndides või matkates on oodatud kõik huvilised läbima 16 kilomeetri pikkust suures osas poolmaratoniga kattuvat rada. Samal ajal poolmaratoniga toimuvad Jõgeva alevikus 3,2 km pikkune Viie Silla Jooks ning lastejooksud. „Varem on olnud kaugemalt tulijaid, kus pereisa on poolmaratoni distantsil, ema läbib 3,2 ja lapsed osalevad lastejooksudel“ räägib Reine. Sportliku tegevust jätkub erinevas vanuses ja erinevas vormis spordisõpradele.

„Sel aastal korraldasime ka 5 virtuaaljooksu etappi pikkusega 5-16 kilomeetrit. Ehk saab mõni jooksusõber just 16 km virtuaaljooksu etapi läbimisest julgust osaleda poolmaratonil“ on Reine lootusrikas.

Korraldustiim on väga tähtsaks pidanud jooksu igas mõttes kohaliku eluga siduda. „Eks ju väikestes kohtades kipub nii olema, et kui ise midagi ei tee, siis ka midagi ei toimu“ sõnab Reine Koppel. Lisaks kohalikele korraldajatele ning vabatahtlikele on püütud jõudu mööda tutvustada ja väärtustada kohalikke tegijaid. Kahe esimese poolmaratoni keraamilised medalid valmistas käsitööna Jõgeva vallas elav kunstnik Erika Aasa. Teatavasti on Jõgeva vallas olnud savitööstus juba alates aastast 1886.

Selle aasta medalid taob sõna otseses mõttes rauast välja Pööra külas tegutseva Metsahansu Sepipaja sepp Risto Siil.

67403685_2351616135125749_4398897915355987968_n (002)

Korralduse igakülgse hea taseme saavutamiseks on hädavajalik kaasata toetajaid ning tegijaid kaugemalt. Nii nagu varasemalt, on ka sel aastal  Vooremaa Poolmaratoni kiirematele auhindadeks väärt käekellad Goldtime’ilt. Janukustutamise eest hoolitseb jätkuvalt A. Le Coq. „Aitavad Jõgeva vald, Kultuurkapital ja kohalikud ettevõtjad, kuid enamus energiat ja aega panustatakse siiski kohalike vabatahtlike poolt,“ lausub Koppel.

Korraldajate sõnul on Vooremaa Poolmaraton tulnud selleks, et jääda. „Tahame teha nii, et jooksjatel oleks hea ja huvitav ning kohalikele peaks jooksuvõistlus tooma piisavalt elevust igapäevarutiini. Pingutame selle nimel, et suudaksime eristuda ja välja paista ülitihedas Eesti jooksukalendris. Osavõtjate saamine on teinekord keerulisemgi kui ülejäänud võistluse korraldus,“ muigab Reine Koppel.

Sel aastal loodavad osavõtjate rekordit ennustavad korraldajad salamisi näha ka järjest rohkem kaasaelajaid ja pealtvaatajaid raja ääres. Kes ise on spordiüritustel jooksnud või kõndinud, teab kui palju see kaasa aitab!

Olulist infot ja registreerimisvormi leiad lehelt www.vooremaamaraton.ee